Filmi algus- ja lõpuminutitel näidatavad piktograafid kaljuseintel pärinevad Horseshoe Kanjoni Suurest Galeriist Canyonlands Rahvuspargist Utah osariigist. Suur Galerii hõlmab endas Horseshoe kanjoni suurimat ning kõige paremini säilinud kollektsiooni (en.wikipedia.org: 1). Suure Galerii piktograafid ja petroglüüfid on enamasti teostatud Barrier Kanjoni stiilis, mida arvatakse olevat rakendatud hilisarhailisel perioodil 2000 e.m.a – 500 p.m.a. Selles ajavahemikus oli Hobuseraua Kanjoni ümbrus hooajaliseks koduks nomaadide gruppidele, kes eelnesid Anazazi ja Fremonti indiaanlaste kultuuridele. Populaarseim piktograaf Suures Galeriis on „Suur hing ja kaaslased”. See 2,1 meetri kõrgune maaling püüab pilku eelkõige oma suuruse ning võõrapärase kujutamisstiiliga (vt. Illustratsioon 3.) (nps.org).
Illustratsioon 3.
Piktograaf „Suur hing ja kaaslased”
Essees „Horseshoe kanjoni Suur Galerii: võimalik viide arhailisele etendus-kunstile” püstitab R. Morales paljudele tunnustatud kunstiteadlaste oletustele ja järeldustele toetudes huvitavaid hüpoteese sellest, mis otstarbeks Suure Galerii kaljuseinal olevaid piktograafe ning paiga topograafilist eripära kasutati. Mitmed R. Moralese hüpoteesid võimaldavad tõmmata otseseid ja kaudseid paralleele Suure Galerii ning filmi „Koyaanisqatsi” kunstiliste, rakenduslike ning eesmärgiliste omaduste suhtes. Järgnevates alapeatükkides toob käesoleva analüüsi autor esiteks R. Moralese uurimistööst välja filmiga „Koyaanisqatsi” seonduvad hüpoteesid ning seob need filmiga „Koyaanisqatsi”.
No comments:
Post a Comment