Sissejuhatus

Film „Koyaanisqatsi” märkimisväärne linateos, mis on põhjalikult vastandatud nii tolleaegsele kui ka tänapäeva populaarsele filmidiskursusele kui ka ideoloogiale kummutamaks lääne kultuuri müüti: energiamahukas tehnoloogia on õnn. Tänu eesmärgile anda filmiga edasi mitte konkreetset propagandistlikku sõnumit, vaid kunstiväärtuslikku sõnumiterikkust, on „Koyaanisqatsi” ülesehitust ja sõnumit peetud kaootiliseks. Paradoksaalselt on filmil lähemal vaatlusel väga detailne ülesehitus ning konkreetne missioon. „Koyaanisqatsi” kohta on kirjutatud erinevaid arvamusi, kommentaare ja esseid. Need kirjutised sisaldavad kokkuvõtteid filmi põhilistest tunnusjoontest, toovad välja seoseid erinevate mõtlejatega ning üksikute kaadrite lähemat vaatlust. Käsitlus filmi lähtekohtadest, ülesehitusest, viidatud mõtlejate ideelisest baasist ning filmitehnilistest eripäradest puudub.

Käesoleva analüüsikatse eesmärk on tõestada, et filmi „Koyaanisqatsi” ülesehitus on väga detailselt läbi mõeldud ning et filmil on konkreetne missioon. Käesolev analüüs ei sea eesmärgiks välja selgitada filmi „Koyaanisqatsi” tugevaid ja nõrku külgi ega püüa tõestada „Koyaanisqatsi” missioonisuutlikkust.

Käesoleva analüüsikatse ülesandeks on filmi „Koyaanisqatsi” sisulis-vormiline lahtikirjutamine lähtuvalt režissööripoolsetest kavatsustest ja püüe selgitada, miks on filmis kasutatud just nii- või teistsuguseid reaaliaid ning kuivõrd tähenduslikud nad režissööri jaoks võisid olla. Üritatakse lahti mõtestada, millised on filmi järgnevuslikud, ruumilised ning kontseptuaalsed seosed. Püütakse kaardistada filmi üldstruktuuri ning selgusele jõuda filmi markeerituse astmes. Käesolevas analüüsikatses on toetutud filmi režissööri, kaasautorite, abiliste, inspireerijate ning kriitikute kommentaaridele.

Käesolev analüüs lähtub süntagmaatilsest ja paradigmaatisest analüüsimeetoditest. Süntagmaatilise analüüsi poole pealt uuritakse filmi võtete järgnevuslikke, ruumilisi ning kontseptuaalseid seoseid, eraldatakse filmist narratiiv; paradigmaatilise poole pealt keskendutakse erinevate tähistajate positiivsetele-negatiivsetele konnotatsioonidele, selgitatakse välja filmi peamised binaarsed opositsioonid ning uuritakse filmi markeerituse tugevuse astet.

Eesti pinnal on filmi „Koyaanisqatsi” näidatud kaks korda. Esimest korda aastal 2003 Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) raames. Peale nimetatud kontsertlinastust kirjutati filmist ning selle loojatest mitmetes eesti ajakirjades ja ajalehtedes. Muud teabeallikat peale ajakirjanduse filmi „Koyaanisqatsi” kohta Eesti pinnal ei ole. Väga vähe teavet leidub ka raamatukogudes. Seoses sellega on käesoleva analüüsi autor lähtunud suures osas internetist saadav olevatest materjalidest. Peamiselt kasutatakse käesolevas analüüsis internetientsüklopeediaid Wikipedia.org ja Britannica.com, filmiandmebaasi imdb.com. Enamik analüüsis kasutatavatest intervjuudest, esseedest ja kommentaaridest pärinevad samuti internetist. Peale interneti toetutakse ka filmi „Koyaanisqatsi” inspireerijate ning abiliste kirjutatud raamatutele ning filmi „Koyaanisqatsi” DVD-l olevatele režissööri- ja heliloojapoolsetele kommentaaridele filmilõigus „Elu essents”(Carson 2002).

Käesoleva analüüsi ülesehitus koosneb kolmest osast: raamistiku- ja sisuanalüüsist ning struktuuri kaardistamisest. Raamistikuanalüüsis käsitletakse filmi pealkirja ning filmi alguse ja lõpu võtteid piktograafidest ja kosmoserakettidest. Sisuanalüüsis käsitletakse filmi lõputiitrites viidatud inspireerijaid (samas järjekorras) ning seotakse nendega valik võtteid filmist „Koyaanisqatsi”. Struktuuri kaardistuses eraldatakse filmist „Koyaanisqatsi” narratiiv, binaarsed opositsioonid ning selgitatakse välja „Koyaanisqatsi” markeerituse aste.