2.1 Motoriseeritud veondus

Suure osa filmi „Koyaanisqatsi” võtetest moodustab motoriseeritud veondus. Sellest sündmuse loomiseks on kasutatud mitmeid erinevaid filmitehnilisi võtteid: kaug- ja lähikaadrid, rapiid- ja aegluupkaadrid. Motoriseeritud veondust näidatakse päeval ja öösel, linnas ja linnast väljas. Loodud on subjekt-rolle. Ühelt poolt näidatakse motoriseeritud veonduse hiiglaslikke teedevõrgustikke, võimsat milieu technique´i; teisalt aga inimesi veondatuna la technique`i poolt. Erinevates suundades hargnevad lõputud maanteed demonstreerivad suurepäraselt motoriseeritud veondusele loovutatud ruumikadu (vt illustratsioon 32) Aegluup võtted tihedatest, vaevaliselt edasiliikuvatest autodeummikutest viitavad motoriseeritud veonduse ebaefektiivsusele (vt illustratsioon 33). Rapiidkaadrid tekitavad hüperbooli energiamahukate liikumisvahendite poolt põhjustatud kiirest elutempost ning osundavad tulevikku: selline on piiranguteta kiiruse tulemus (vt illustratsioon 35) Öised rapiidkaadrid tuledesäras linnamaastikul demonstreerivad linna suurt energeeritust ning loovad mulje justkui organismist, milles vere punalibled (autode tagatuled) ja valgelibled (autode esituled) mööda veene (sõiduteed) katkematus joas voolavad. Või tekitavad mulje keerulisest elektroonilisest süsteemist: tõlgendamisvõimalusi on palju (vt.illustratsioon 34). Godfrey Reggio on öelnud, et tema film ei pretendeeri tähendusele, vaid tähendusrikkusele (McCormick 2005: 13).

Illustratsioon 32.
Aeglane teedevõrgustik päeval

Illustratsioon 33.
Aeglased autod päeval

Illustratsioon 34.
Kiire teedevõrgustik öösel

Illustratsioon 35.
Kiired autod öösel

Vaatuses „Sõidukid” näidatakse ameerika tolleagse suurima lennuki Boeing 747 hüüdnimega Mürakas Lennuk manööverdamist. Kui filmi üldraamistiku moodustavad kosmost vallutada suutvad lennumasinad, siis filmi sisulise raamistiku moodustab vähem võimekas, ent siiski kangelasemõõtu välja andev lennuk. Boeing 747 mahutab 600 inimest ning võib lennata vahepeatusteta 1/3 maakera läbimõõdust (näiteks New Yorkist Hong-Kongi). Ta koosneb 6 miljonist osast, mille valmistamiseks on vaja 33 eri riigi tööpanust (en.wikipedia.org). Ivan Illichi järgi saab ühiskonna eliit lennukitega sõita üksnes tänu riigipoolse doteeringu kaudu enamust ekspluateerides (Illich 1974). Ehkki enamusel tekib samuti vahel võimalus lennukiga lennata, jääb selle tihedam ning soovidele vastav kasutamine alati eliidi pärusmaaks. Enne Boeing 747 manöörverdamistseeni näidatakse peegelklaasidega kõrghoonet, mis on filmitud sellise nurga all, et see meenutab taevast allalaskuvat maandumisrada (vt.illustratsioon 36.).

Illustratsioon 36.
„Maandumisrada”

Illustratsioon 37.
Boeing 747 manööverdamas

Illustratsioon 38.
„Vaatajat vaatav” lennuk

Illustratsioon 39.
„Vaatajat vaatav” lennuk 2

Järgnevas võttes ongi maandunud lennuk, mis liigub kuumas värelevas päikeselõõsas vaataja poole (vt illustratsioon 37.). Fookuses olev lennuki valge ninaosa kahe suure musta esiklaasiga meenutab üldtuntud nägemust maavälisest olendist UFO-st. Aeglaselt lähemale liikudes jääb suurest lennukist kaadrisse üksnes kokpit, tekitades mulje justkui „vaataks” lennuk vaatajat (vt illustratsioon 38.). Kui lennuk kaamerast ära pöörab, jäävad fookusesse tema kaks tiivatuld, mis samuti meenutavad silmi (vt illustratsioon 39.). Need võtted loovad Boeingist mulje kui paljusilmsest aukartust äratavast taevasest jumalast või kangelasest. Lennuki manööverdamist saatev Philipp Glassi muusika lisab stseenile ülevat, kangelast ülistavat atmosfääri. Philipp Glassi sõnade järgi lähtus ta muusika komponeerimisel asjaolust, et maapinnal olev lennuk on hiiglaslik ja kohmakas, samas kui õhus lendav lennuk paistab nii kerge ja õhulisena. Võttes lennuki taevase omaduse ning integreerides selle maapinnal manööverdava lennukiga, loodi stseenile omapärane atmosfäär (Carson 2002). Peale kirjeldatud stseeni näidatakse lennuki hierarhiatasandilt madalamal masinaid: autosid. Vahetult enne autodestseeni lõppu näidatakse kaadrit, milles on vertikaalsuunal liikuvad autod ja mootorratas ning horisontaalsuunal (vasakule) liikuv lennuk ( vt.illustratsioon 40.). Võttes on demonstreeritud motoriseritud veonduse hierarhiat ning viidatud eliidi suuremale liikumisvabadusele: autod seisavad paigal, lennuk liigub edasi. Seda kaadrit on võimalik interpreteerida kui sissejuhatuse lõpu ning põhiteema algusena. Vaatuses „Võrgustik” näidatakse lennuki „tagasitulekut” (vt.illustratsioon 41.), mida võib võtta kui põhiteema lõppu ning väljajuhatuse algust. Filmi „Koyaanisqatsi” võib seega vaadelda topeltraamistatud filmina, kus raamideks on subjektiseeritud elitaarseim, suureim, võimsaim ja kiireim kõrgtehnoloogia, mis nii Ivan Illichi kui ka Jacques Elluli järgi tähistab enamike ühiskondlike probleemide algpõhjust.

Illustratsioon 40.
Lennuk läheb (sissejuhatav raam)

Illustratsioon 41.
Lennuk tuleb (väljajuhatav raam)