Monday, May 11, 2009

5.1 Liigne suurus

Suurus on filmis „Koyaanisqatsi” üks kesksemaid teemasid. Filmis esitatud objektid, sündmused või omadused on enamikus väga suured. Film algab tolleaegse suurima kosmoseraketiga, vaatuses „Ressursid” demonstreeritakse hiigelsuuri kaevandusmasinaid, elektrijaamu; vaatuses „Sõidukid” liigub maandumisrajal maailma suurim lennuk Boeing 747, vaadeldakse hiigelsuuri maanteevõrgustikke; vaatuses „Pruitt Igoe” näidatakse ameerika suurimat ebaõnnestumist elamurajooni ehitamise vallas, õhatakse suuri hooneid, masinaid ja silda; vaatuses „Aeglased inimesed” on liiguvad inimmassid ameerika suurima raudteejaama „Grand Central Station`is” (vt illustratsioon 73) ning kõnnivad suurte reklaamplakatite all; vaatuses „Võrgustiku” moodustavad suure kiirusega kaadrid vaadetest Ameerika suurimast linnast New York (vt illustratsioon 75), masstootmisest, suurkorporatsioonidest Microdata, Lockheed, supermarketist ning kõikidest teistest eelnevalt näidatud suurtest objektidest ja sündmustest. Viimases vaatuses „Ennustused” lauldakse ennustusi, mis viitavad Puhatuspäevale, David Monongye järgi Suurele Puhastuspäevale. Enamikke nimetatud suuri objekte, sündmusi ja omadusi on juba eelnevates peatükkides vaadeldud. Järgnevalt esitab käesoleva analüüsi autor kaks tähelepanekut, mida ta käsitlenud pole.

Illustratsioon. 73
Grand Central Station

Illustratsioon. 74
„Vaatajat vaatav”„kihvaga„ pilvelõhkuja

Illustratsioon. 75
Suurim linn New York

Illustratsioon. 76
Suurimaid korporatsioone Lockheed

Vaatuses „Võrgustik” on üks pilvelõhkuja seatud kaadrisse nii, et mingi objekti terav ots kaadri all vasakus nurgas jätab mulje, nagu oleks selle näol tegemist pilvelõhkuja kihvaga. Nõnda on loodud pilvelõhkujast justkui hiiglaslik energiseeritud „koletis”, kes vaatajat „vaatab” (vt illustratsioon 74). Ühes „Võrgustiku” stseenis eksleb taevapoole suunatud kaamera justkui kõrghoonete kuristikus. Inimesed, kes nende hiiglaslike majade vahel kord aeglustatult, kord kiirendatult liiguvad, näivad vastavalt kas vaevatud või pingestatud. Vihje Ameerika suurimale linnale New Yorkile antakse „Võrgustiku” võttes, mille kaadrisse on mahutatud arvatavasti firma Sony reklaamteksti kaks tähte: NY. Samaaegselt liiguvad vaevatud ja pingestatud inimesed hiiglaslikus linnas koletislike või hiigelsuurte majade vahel, mida eraldavad tiheda motoriseeritud transpordiga asustatud tänavad. Vaatajale on edasi antud, mis on suur, kole ja väljaspool inimlikku mõõdet.
Sarnaselt Ivan Illichile väidab ka Lepold Kohr oma raamatus „Ühendriikide kokkuvarisemine”, et suur kiirus toodab samalaadset negatiivset efekti, mis suurriigid, suurkorporatsioonid või muud suurused. „Koyaanisqatsi” võtted maailma ühest suuremast sõjariistvara korporatsioonist Lockheed (vt illustratsioon 76), sõjalennukitest, lennukikandjatest, tankidest, rakettidest, napalmist ja muudest hävingu loojatest, viitavad suurele agressiooni ning kontrollivajadusele Ameerika Ühendriikides. Godfrey Reggio osales IRE multimeediakampaanias, mille eesmärk oli suunata inimeste tähelepanu asjaolule, et nende privaatsus on ohus, et nende käitumist soovitakse kontrollida. See oli püüd vastu töötada riigile, kellel oma suuruse tõttu ei olnud ega ole Leopold Kohri järgi lihtsalt muud valikut. Leopold Kohri järgi on ka suurte energiavajadustega riikide sõjaline agressioon paratamatu.

No comments:

Post a Comment