Godfrey Reggio on kasutanud filmis „Koyaanisqatsi” mitmeid Ameerika Ühendriikide sümboleid. Kaks korda figureerib filmis Ameerika Ühenriikide lipp. Esimesel korral on lipp seotud tähepaariga NY ning teisel korral Las Vegase hotelli Sands reklaamtekstil „Koht päikese all”, mille taamal tossab elektrijaam (vt illustratsioon 77). Esimesel korral on Ameerika Ühendriikide lipp seotud megapolise New Yorkiga ning teisel korral energiajaamaga, viidates Ameerika Ühendriikidele kui maailma suurimale energiatarbijale, millel on (kaadri koledat ja tossavat atmosfääri silmas pidades) selgelt irooniline alatoon: ilusad värsked inimesed kohas päikese all on tegelikult kunstlikult loodud pettekujutelm. Filmis esineb ka kaudsemaid viiteid ameerika kultuurile: pesapallistaadion (vt illustratsioon 78), ameerika jalgpall, bowling, hot-dogid, kiirtoitlustus. Hüperkiirelt esitatud lõigud televisioonist sisaldavad enamasti (Kohri järgi), superriikidele ning nende megapolistele omast väheväärtuslikku loomingut: kehvad filmid, totrad reklaamid (vt illustratsioon 79), ekstaasis jumalasõna kuulutajad (vt illustratsioon 80) andmas filmis edasi Ameerika Ühendriikide massilise idiotismi tunnuseid.
Illustratsioon. 77Reklaamtekst „Koht päikese all”
Illustratsioon. 78Pesapalliväljak
Illustratsioon. 79Humoorikas reklaam
Illustratsioon. 80Jumalasõna kuulutaja
Godfrey Reggio, Leopold Kohri ning kõikide teiste „Koyaanisqatsi” inspireerijate arvates toodab liigne tehnologiseerumine, liigne energiatarbimine, liigne kiirus ja liigne suurus paratamatult sotsiaalset ebamugavust ning eluks vajaliku keskkonna hävingut. Kui eeldada, et nimetatud mõtlejate väited paika peavad, siis kannab filmi „Koyaanisqatsi” enamik kaadreid endas sõnumit massilisest idiotismist või selle tagajärgedest. Filmi atmosfäär on ekstaatiline, ent filmi võib pidada irooniliseks: ülistatakse ja imetletakse seda, mis hävingut toob. „Koyaanisqatsit” esimest korda vaadates võib iroonia alguses jääda tabamatuks, ent filmi lõpuminutitel saab see läbi lauldud ennustuslausete tõlke nähtavaks.
Filmi „Koyaanisqatsi” saab seega vaadelda ka kui vaatajat mõnitavat linateost. Filmis esiletoodud tavainimesed tähistavad ju vaatajat ennast. Selles kontekstis vaadelduna kannab film „Koyaanisqatsi” sõnumit: „Te olete nii rumalad, et ei saa ise ka aru, kui rumalad te olete.” Kindlasti ei olnud režissööril plaanis vaatajat otseselt solvata, ent konkreetne viide vaatajate jätkusuutmatule eluviisile on olemas. Kui meenutada vaatusest „Ennustused” režissöörile sarnaneva mehe nõutult paluvat näoilmet, tajume, et selles kontekstis tõstab film „Koyaanisqatsi” vaataja kangelase staatusesse: „Vaataja, sina oled see, kes saab võib-olla veel kõike muuta.” Meenutagem käesolevas analüüsis tsiteeritud Godfrey Reggio seisukohti:
a) tehnoloogia on juhiistmel
b) inimesed on oma südamepõhjas head
Neis seisukohtades on viide tänapäeva olukorrale, mis avaldub binaarses opositsoonis paha-tehnoloogia/hea-inimene. Käesoleva analüüsis näitas antud analüüsi autor, et Godfrey Reggio eesmärgiks oli suur publikuhulk. Nimetatud binaarse opositsiooni ning suure publikuhulga taotluse taustal võib järeldada, et filmi missioon on aidata suurtel publikuhulkadel teadvustada tehnoloogia ohtlikku domineerimist inimkonna üle. Godfrey Reggio sõnul on tal küll olemas oma vaatenurk ning ta kirjutas filmile ka vastava stsenaariumi, ent samas hakkas film peale valmimist elama oma elu, mis hakkas kõnelema hoopis temaga: nüüd üritab tema ise filmist aru saada, hoida kontakti sellega, mida ta ise lõi. Omades konkreetset missiooni loob filmi mitmetähenduslik olemus palju erinevaid konnotatsioone: nii positiivseid, negatiivseid kui ka neutraalseid.
Filmi „Koyaanisqatsi” saab seega vaadelda ka kui vaatajat mõnitavat linateost. Filmis esiletoodud tavainimesed tähistavad ju vaatajat ennast. Selles kontekstis vaadelduna kannab film „Koyaanisqatsi” sõnumit: „Te olete nii rumalad, et ei saa ise ka aru, kui rumalad te olete.” Kindlasti ei olnud režissööril plaanis vaatajat otseselt solvata, ent konkreetne viide vaatajate jätkusuutmatule eluviisile on olemas. Kui meenutada vaatusest „Ennustused” režissöörile sarnaneva mehe nõutult paluvat näoilmet, tajume, et selles kontekstis tõstab film „Koyaanisqatsi” vaataja kangelase staatusesse: „Vaataja, sina oled see, kes saab võib-olla veel kõike muuta.” Meenutagem käesolevas analüüsis tsiteeritud Godfrey Reggio seisukohti:
a) tehnoloogia on juhiistmel
b) inimesed on oma südamepõhjas head
Neis seisukohtades on viide tänapäeva olukorrale, mis avaldub binaarses opositsoonis paha-tehnoloogia/hea-inimene. Käesoleva analüüsis näitas antud analüüsi autor, et Godfrey Reggio eesmärgiks oli suur publikuhulk. Nimetatud binaarse opositsiooni ning suure publikuhulga taotluse taustal võib järeldada, et filmi missioon on aidata suurtel publikuhulkadel teadvustada tehnoloogia ohtlikku domineerimist inimkonna üle. Godfrey Reggio sõnul on tal küll olemas oma vaatenurk ning ta kirjutas filmile ka vastava stsenaariumi, ent samas hakkas film peale valmimist elama oma elu, mis hakkas kõnelema hoopis temaga: nüüd üritab tema ise filmist aru saada, hoida kontakti sellega, mida ta ise lõi. Omades konkreetset missiooni loob filmi mitmetähenduslik olemus palju erinevaid konnotatsioone: nii positiivseid, negatiivseid kui ka neutraalseid.
No comments:
Post a Comment