3.1 Hopi ennustused "Koyaanisqatsis"

Filmi „Koyaanisqatsi” esimeses stseenis „Orgaaniline” näidatakse Ameerika lääneosa suurimaid vaatamisväärsusi nagu Canyonlands, Monument Valley, Grand Canyon, Death Valley, Carlsbard Caverns (Bramann 2004). Need paigad jäävad piirkonda, mida nimetatakse Nelja Nurga Alaks. Selle ala moodustavad Utah, Colorado, New Mexico ja Arizona osariigid. Ajalooliselt valitsesid sellel alal Anazazi indiaanlased. Tänapäeval on sealsesse piirkonda eraldatud ka Anazazi indiaanlaste järeltulijate hopi indiaanlaste reservatsioon. Hopide mütoloogia pani Looja tasakaalukale eluviisile truuks jäänud inimesed Kolmanda Maailma hävitamise ajaks maa alla. Peale Neljanda Maailma loomist tõi ta nad uuesti maa peale. Koht, kus inimesed maa peale tulid oligi, Nelja Nurga Ala. Sellest alast läks iga inimrass oma suunda. Hopi ennustuste kohaselt tabab maailma Suur Puhastuspäev siis, kui viimnegi koht Nelja Nurga alast on loovutatud bahannadele (Banyacya, Thomas). Filmis „Koyaanisqatsi” on enamik võtted filmitud kas Nelja Nurga Alas, eeskätt Arizonas ja New Mexicos või selle lähiümbruses: Nevadas ja Californias. Erandi moodustab üksnes New Yorki linn, mis on filmi integreeritud eeskätt kui Ameerika Ühendriikide suurim linn.
Filmi „Koyaanisqatsi” kolmandas stseenis „Ressursid” näidatakse kuidas Nelja Nurga Alast kaevandatakse hiiglaslike masinate ning lõhkeaine abiga ressursse ( vt illustratsioon 48.). Stseenis näidatakse võtteid Navajo ja San Onfore elektrijaamadest, mis neid ressursse kasutavad ning elektrit linnadesse viivatest kõrgepingeliinidest (vt illustratsioon 49.) Stseen kulmineerub tuumakatsetusega New Mexicos. Stseenid jätavad kahtlemata mulje inimese kõikvõimsusest: „mägede liigutamine” ei esine tänapäeval enam metafoorina. Viimases stseenis „Ennustused” lauldakse hopi keeles kolm lauset, mida tõlgitakse filmi lõpuminutel järgmiselt:

• "Kui kaevame maa seest väärtuslikke asju, kutsume esile hävingu.”
• "Puhastuspäeva eel on taevas ämblikuniidid, mis on veetud edasi ja tagasi.”
• "Ühel päeval võib juhtuda, et taevast visatakse alla tuhakonteiner, mis võib põletada maa ning keeta ookeanid.”

Need laused annavad ressursside kaevandamisele, kogu maa elektrifitseerimisele ja võimsale tuumakatsetusele teise varjundi. Inimene kui looja taandatakse läbi hopi indiaanlaste ennustuste hävitaja staatusesse. Filmi keskpaigas näidatud kaadrid hävitavast sõjatehnikast hõlmavad endas muuhulgas ka kaadreid II maailmasõjast (vt illustratsioon 50.) ning Nagasakile heidetud tuumapommist koodnimega “Fat Man” (Paks Mees) (vt illustratsioon 51.). Tuumakatsetus ning “Fat Man`i” kombinatsioon on kaudne vihje Nagasakile visatud tuumapommist, mis David Monongye järgi on märk Suure Puhastuspäeva peatsest saabumisest. Ressursside kaevandamine Nelja Nurga Alas filmi alguses kuulutab selle päeva veelgi lähedamal olekut.

Illustratsioon 48.
Põlevkivi kaevandamine

Illustratsioon 49.
Kõrgepingeliinid

Illustratsioon 50.

Dokumentaalkaader II Maailmasõjast

Illustratsioon 51.
Tuumapomm koodnimega „Paks Mees”

Filmi viimane vaatuse “Ennustused” alguses näidatakse tuledesäras linnavõrgustikku, pesapalliväljakut, New-Yorki tuledesäras maju ning viimaks väsinult-tüdinult suitsetavat operaatorit elektrijaamas. Järgnevalt viidatakse läbi võtete kõrvutiseadmise erinevatele sotsiaalsetele klassidele: edukad sõidavad liftiga üles (lifti siseneb ka filmi “Koyaanisqatsi” esitleja Francis Ford Coppola), vähemedukad linnametroogia alla (vt illustratsioonid 52-53). Peale erinevast rassist ja vanusest inimeste “silmitsemise” suunab Godfrey Reggiole sarnanev mees vaatajatele oma pilgu ning samaaegselt algab hopi ennustuste laulmine. Filmi loojate kaudsest filmis esinemisest on lähemalt kirjutatud käesoleva analüüsikatse I osa alapeatükis 2.2.
Kokku lauldakse kolme ennustuslauset kahel korral. “Filmiloojate” taustal lauldakse ennustuste esimene lause. Enne järgmist lauset näidatakse võtet inimeste varjudest tänavasillutisel. Teise ennustuslause laulmise ajal näidatakse lootusetult sigaretti süüdata püüdvat naist. Järgneva lause eel on võte kokku kukkunud mehest, keda abistatakse, ning taaskord toimub kaadrite kõrvutiseadmine vihjega sotsiaalsele ebaõiglusele ( lähemalt vt II osa alapeatükk 2.2.; illustratsioonid 42-44.). Kolmanda ennustuslause laulmise ajal näidatakse purustusi linnas (vt illustratsioon 47) ning sihitult liikuvat tuletõrjujat. Stseeni lõpus toob allasuunatud kaamera fookusesse veeloigu. Teist korda hakatakse esimest ennustuslauset laulma siis, kui vaataja näeb haige värisevat kätt, millele haiglaõe käsi kindlameelset tuge pakub. Lause laulmise lõpus ilmub kaadrisse alandlik, peahaavaga münte lugev kerjus. Teise ennustuslause teistkordse laulmise ajal näidatakse erinevaid noori inimesi: gängiliikmeid meenutavaid (lõbusad ja enesekindlad) ning intelligentseid (hirmunud ja ebakindlad). Enne viimase ennustuslause laulmist näidatakse jõulise vanema mehe ning võimsa valge sportauto kombinatsiooni ning impressionistlik võte pabereid täis börsihoonest, milles liiguvad inimeste varjud. Kolmas ennustuslause lauldakse kosmoseraketi Mercury stardi ajal. Kui filmi alguses ja keskel näidatavad (ennustuslausete taustata) vihjed Suurele Puhastuspäevale on otsesed, siis ennustuslausete laulmise ajal näidatavad vihjed on kaudsed. Väga oluline on, kes “alustab” ennustuslausete laulmist. Esimesel korral on selleks filmi “režissöör”, kelle ilme on paluvalt nõutu, ning teisel korral abi paluv käsi. Ennustustelausete laulmist võib tõlgendada seega justkui vaatajatelt abi palumist või sõnumi edastamist: “Mõistke ometi – kui kaevame maa seest väärtuslikke asju, kutsume esile hävingu.” Teise ennustuslause laulmise taustal näidatud suitsu-mitte-põlema-saav-naine näib lootusetuna. Lõbusad ja enesekindlad gängiliikmeid samastuksid justkui “Koyaanisqatsi” loomismüüdi “halbade inimestega”, kelle eluviis on maailma tasakaalust välja viinud, ning intelligentseid ja ebakindlaid inimesi saab vaadelda “heade inimestena”, kes on hirmunud võimalike tagajärgede ees. Enne kolmandat ennustuslauset näidatavad vahevõtted peegeldavad justkui Suure Puhastuspäeva eelse märgi “ämblikuniitide” ehk suure energiatarbimise otseseid tagajärgi: inimesed on kokku kukkunud, valitseb suur sotsiaalne ebaõiglus, võimsus ning inimesi varjuderiiki viiv bürokraatia. Kolmanda ennustuslause esimese lause laulmise ajal näidatakse metafoorselt lause viimast osa “/---/mis võib põletada maa ning keeta ookeanid” . Näha on purustusi koos suitsuga (põleva maa metafoor) ning veeloiku (keeva ookeani metafoor). Kosmoseraketi Mercury stseeni viimane võte näitab metafoorselt aga lause esimest osa: “Ühel päeval võib juhtuda, et taevast visatakse alla tuhakonteiner /---/”.

Illustratsioon 52.
Coppola jt edukad sõidavad liftiga üles

Illustratsioon 53.

Vähemedukad sõidavad metrooga alla