Peale vaatust „Sõidukid” ning puhvervõtet „Taevamaaling” algab „Koyaanisqatsis” vaatus „Pruitt Igoe”, mis sisaldab stseeni elamurajooni Pruitt Igoe lammutamisest St. Louises ning kaadreid mitmetest teistest lammutamistest. Pruitt Igoe projekti peetakse üheks kõige ebaõnnestunumaks elamurajooni projektiks Ameerika ajaloos. Projekt hõlmas endas 33 11- korruselise korterelamu ehitamist 230 000 ruutmeetrise ala peale eesmärgiga majutada umbes 10 000 vaesema klassi inimest. Algselt nägi projekt ette tiheduseks 30 korterit 4000 m² kohta, ent raha kokkuhoidmise ettekäändel ehitati tegelikult 50 korterit 4000 ruutmeetrile. Korterelamutesse viidi sisse mitmeid innovaatilisi kulusid kokkuhoidvaid lahendusi: näiteks ei peatunud lift mitte igal korrusel, vaid igal kolmandal korrusel, ühte koridori jagasid 20 peret ning treppi ja lifti 150 peret. Kulude kokkuhoidmiseks ei ehitatud ümbruskonda piisavalt vaba-aja veetmise võimalusi ega haridus- ja haldusinstitutsioone. Mitmed algselt planeeritud hüved nagu värvilahendused koridorides ja haljastus jäid samuti teostamata. Elamurajoon ehitati valmis viie aastaga ning sellele järgneva viie aasta jooksul kujunes Pruitt Igoest äärmiselt kõrge kriminaalsusega piirkond: sagedased olid vägistamised liftides, jõhkrutsemised, mõrvad. Peale tulemusteta püüdlusi rajooni jalule aidata lammutati kompleks 1972. aastal. Elamurajooni peamisteks miinusteks loeti inimeste liigset tihedust väikesel pinnal, eluks oluliste institutsioonide vähesust ning vähest sotsiaalset kontrolli. Mida kõrgem on ehitus ning mida tihedamalt on inimesed asustatud, seda suurem sotsiaalne kontroll on tarvilik (En.wikipedia.org: 9, Newman 1996).
“Pruitt Igoe” veel mitmete teiste hoonete, masinate ja silla purustamisega on kõnekalt välja toodud riigiametnike ja linnaplaneerijate kulukad vead, mis kokkuhoiu asemel on juurde toonud suuri kulutusi, mahavisatud energiat. Pruitt Igoe analüüsi põhjal ei ole kõrghoonetesse majutamine mitte odav, vaid kallis ettevõtmine: mida kõrgem on maja, seda suuremad on lisakulud, millega lahendatakse tekkivaid sotsiaalseid probleeme. Pruitt Igoe projekti taustal tundub Guy Debordi pessimism tööstuslike organisatsioonide ning riigi suhtes õigustatud: inimesed on saanud seda, mida mitte keegi poleks tahtnud. Pruitt Igoe näide pakub mõtlemisainet. Godfrey Reggio sõnul ei ole filmi “Koyaanisqatsi” eesmärk pakkuda teadmisi ja argumente, vaid tekitada emotsioone ja panna mõtlema: kas läänelik progress on edasi- või tagasiminek (Satyamaq.org)?
Kui Guy Debordi filmides moodustavad originaalkaadrid väikese osa, siis „Koyaanisqatsis” moodustab väikese osa arhiivimaterjal. Nagu eelpool nimetatud, on nende kahe režissööri visuaalsetes kaadrites palju ühiseid elemente. Guy Debordi filmis „In Girum Imus Nocte et Consumimur Igni” näidatakse kõrgelt filmitud võtteid linnastruktuurist (vt illustratsioon 69). Filmis räägib Debord vanu aegu meenutades: „Moodne majutussüsteem ei olnud veel täielikult demonstreerinud, mida võib tänavale teha. Linna planeerijad ei olnud veel sundinud kedagi käima kaugel magamas.” (Debord 1978), Pikad tänavad, tihedalt üksteise kõrval asetsevad kõrghooned on tekitanud võrgustiku, milles ei ole enam võimalik hakkama saada moodsa tehnoloogiata. Selline võrgustik on filmi „Koyaanisqatsi” järgi hakanud oma kujult ja ehituselt meenutama arvuti mikrokiipi. Seades kõrvuti kõrgvaated linnadele ning arvuti mikroskiipi demonstreerib Godfrey Reggio nende segadusseviivat sarnasust (vt illustratsioonid 70-72). Selliselt planeeritud ja tühje lubadusi andev ühiskond on Guy Debordi arvates väljakannatamatu, mistõttu tuleb sekkuda nüüd ja kohe, sest „headest kavatsustest ei piisa.” Godfrey Reggio kasutab sama tsitaati, ent vastupidiselt Guy Debordi pigem agressiivsetele ning kriminaalsetele sekkumissoovitustele viitab Godfrey Reggio Ivan Illichi vabadusele öelda „ei tehnoloogia vajadusele”, seades seeläbi oma käitumise teistele eeskujuks (Infoshop.org 2004).
“Pruitt Igoe” veel mitmete teiste hoonete, masinate ja silla purustamisega on kõnekalt välja toodud riigiametnike ja linnaplaneerijate kulukad vead, mis kokkuhoiu asemel on juurde toonud suuri kulutusi, mahavisatud energiat. Pruitt Igoe analüüsi põhjal ei ole kõrghoonetesse majutamine mitte odav, vaid kallis ettevõtmine: mida kõrgem on maja, seda suuremad on lisakulud, millega lahendatakse tekkivaid sotsiaalseid probleeme. Pruitt Igoe projekti taustal tundub Guy Debordi pessimism tööstuslike organisatsioonide ning riigi suhtes õigustatud: inimesed on saanud seda, mida mitte keegi poleks tahtnud. Pruitt Igoe näide pakub mõtlemisainet. Godfrey Reggio sõnul ei ole filmi “Koyaanisqatsi” eesmärk pakkuda teadmisi ja argumente, vaid tekitada emotsioone ja panna mõtlema: kas läänelik progress on edasi- või tagasiminek (Satyamaq.org)?
Kui Guy Debordi filmides moodustavad originaalkaadrid väikese osa, siis „Koyaanisqatsis” moodustab väikese osa arhiivimaterjal. Nagu eelpool nimetatud, on nende kahe režissööri visuaalsetes kaadrites palju ühiseid elemente. Guy Debordi filmis „In Girum Imus Nocte et Consumimur Igni” näidatakse kõrgelt filmitud võtteid linnastruktuurist (vt illustratsioon 69). Filmis räägib Debord vanu aegu meenutades: „Moodne majutussüsteem ei olnud veel täielikult demonstreerinud, mida võib tänavale teha. Linna planeerijad ei olnud veel sundinud kedagi käima kaugel magamas.” (Debord 1978), Pikad tänavad, tihedalt üksteise kõrval asetsevad kõrghooned on tekitanud võrgustiku, milles ei ole enam võimalik hakkama saada moodsa tehnoloogiata. Selline võrgustik on filmi „Koyaanisqatsi” järgi hakanud oma kujult ja ehituselt meenutama arvuti mikrokiipi. Seades kõrvuti kõrgvaated linnadele ning arvuti mikroskiipi demonstreerib Godfrey Reggio nende segadusseviivat sarnasust (vt illustratsioonid 70-72). Selliselt planeeritud ja tühje lubadusi andev ühiskond on Guy Debordi arvates väljakannatamatu, mistõttu tuleb sekkuda nüüd ja kohe, sest „headest kavatsustest ei piisa.” Godfrey Reggio kasutab sama tsitaati, ent vastupidiselt Guy Debordi pigem agressiivsetele ning kriminaalsetele sekkumissoovitustele viitab Godfrey Reggio Ivan Illichi vabadusele öelda „ei tehnoloogia vajadusele”, seades seeläbi oma käitumise teistele eeskujuks (Infoshop.org 2004).
Illustratsioon 69.Linnavaade Guy Debordi filmist
Illustratsioon 70.Linnavaade 1
Illustratsioon 71.Linnavaade 2
Illustratsioon 72.Linnavaade või mikroskeem?
No comments:
Post a Comment