3. Kosmoseraketid

Filmis „Koyaanisqatsi” näidatud kaadrid kosmosesüstikute startidest pärinevad NASA rahvusarhiivist. Kosmoselaeva stardid filmi alguses ning lõpus on erinevad. Filmi alguses stardib Apollo missiooni alt Saturn-tüüpi kanderakett ning filmi lõpus stardib Mercury missiooni alt Atlas-tüüpi kanderakett (En.wikipedia.org: 2). Mõlemas stardis sööstavad raketid õhku, ent filmi lõppkaadri rakett plahvatab. Stseeni viimasel minutil näidatakse suures plaanis raketist eemaldunud tükki, mis meenutab kujult konteinerit.

Godfrey Reggio räägib internetilehekülje Satya.com intervjuus, et tal ei ole lootusi kosmosereisidele. Tema järgi ei ole kosmosevallutamise eesmärgiks mitte niivõrd tõde ja armastus, kuivõrd toormaterjalid ja ressursid selleks, et jätkata tööstuse arengut ning sõdadel baseeruvat eluviisi (Satyamaq.com). Intervjuus veebileheküljele Indiewire.com ütleb Godfrey Reggio: „Buckminster Fuller, üks tehnoloogilise korra prohvetitest, kasutas metafoore nagu „kosmoselaev maa” ja see oli tema põhiline mõte, mille kohaselt on tehnoloogia neutraalne.” (Torneo 2002). Richard Buckminster Fuller oli ameerika visionäär, disainer, arhitekt, poeet, autor ja leiutaja. Buckminster Fullerit huvitas probleem, kas ja kuidas on võimalik inimkonnal planeedil Maa jätkusuutlikult elada. Fuller pakkus lahenduseks ökonoomsete tehnoloogiliste lahenduste ning rohelise, taastuvatest allikatest pärineva energia kombinatsiooni. Muuhulgas oli ta ka, arvatavasti ameerika poliitilise ökonomisti Henry George, termini „kosmosealev Maa” populariseerija. Oma raamatus „Kosmoselaeva Maa kasutusjuhend” leiab Fuller, et miljardite aastate jooksul maa sisse kogunenud energiaressursse tuleb kasutada sama otstarbekalt nagu kosmoselaevaski: üksnes edasiliikumiseks uute, taastuvate ressursside poole. Kui Buckminster Fulleri järgi piisaks inimkonna püsimajäämiseks keerulistest, ökonoomsetest lahendustest, mida toidaks taastuvatest ressurssidest saadud energia, siis Godfrey Reggio leiab, et see ei ole mõistlik lahendus. Tema arvates on: „/---/ meie aja tragöödia see, et me alahindame tehnoloogia kasutamise tagajärgede mõju. /---/ tõeline terror, tõeline agressioon elu vastu tuleb tehnoloogilise õnne järgimisest.” (Infoshop.org: 2004). Kosmoselaevade motiiv filmis „Koyaanisqatsi” on seega mõiste „kosmoselaev Maa” metanüüm, ent, nagu selgub filmi lõpuminutitest ning Godfrey Reggio selgitustest, ei esine see mõiste filmis mitte positiivses, vaid negatiivses tähenduses: kõrgtehnoloogilised püüdlused viivad välja katastroofini.

Nagu eelpool mainitud, pärinevad kaadrid kosmoselaevast filmi alguses ning kaadrid filmi lõpust erinevatest kosmosestartidest: üks Apollo-missioonide seeriast ning teine Mercury- missioonide seeriast. Tekib küsimus, miks eelistas Godfrey Reggio kahte erinevat starti ühe asemel? Üks vastus sellele küsimusele on kindlasti see, et Apollo missioonide arhiivist ei leidunud võib-olla ühtegi sobivat ebaõnnestunud raketistarti. Samas, tekib küsimus, miks ei kasutanud Godfrey Reggio ning tema meeskond filmi alguses sedasama või kasvõi mõnda teist Mercury missiooni starti, mida filmi lõpuski näidatakse?

Godfrey Reggio järgi esindab tagaplaanilt esiplaanile toodud tehnika filmis subjekti. Nii kanderakettide kui ka kosmosesüstikute nimed pärinevad antiikmütoloogia tegelaskujudest. Filmi lõigatud dokumentaalkaadrite näol võib olla seega tegemist Apollo-Saturn ehk Apollon-Saturnus kombineeritud „tegelaskujuga” ning teiselt poolt kombineeritud „tegelaskujuga” Mercurius-Atlas. Alljärgnevates peatükkides vaatleb käesoleva analüüsi autor nimetatud „tegelaskujusid” lähemalt.