Eessõna

“Koyaanisqatsi” on Godfrey Reggio debüütlavastus ja esimene film Qatsi-triloogiast. Mitmete auhindadega pärjatud teose (vt www.koyaanisqatsi.org) võtted kestsid seitse aastat (1975-82). Filmile kirjutas muusika Philipp Glass ning operaator oli Ron Fricke.

Godfrey Reggio (s 1940) noorusest 14 aastat möödusid mungaordus. Kuuekümnendatel aastatel pühendus Godfrey Reggio sotsiaaltööle, tegeles tänavajõukudega, asutades selleks 1963. aastal institutsiooni Young Citizens for Action, ning vaestele meditsiiniabi võimaluste leidmisega, milleks asutas institutsiooni La Clinica de la Gente . 1972. aastal oli Godfrey Reggio mittetulundusliku Regionaalharidusinstituudi (IRE) kaasasutajaks. IRE keskendus meedia ja kunstide uurimisele. 1974-1975. aastal rahastatuna American Civil Liberties´ poolt, organiseerisid Godfrey Reggio ja IRE multimeediakampaania, mille eesmärgiks oli juhtida inimeste tähelepanu asjaolule, et nende privaatsus on ohus, et erinevad huvigrupid üritavad nende käitumist tehnoloogia abil kontrollida. Multimeediakampaania ajal tutvus Godfrey Reggio Ron Frickega. Multimeediakampaania üleriigiline läbiviimine ebaõnnestus, seetõttu kutsuti ellu filmiprojekt “Koyaanisqatsi” (Koyaanisqatsi.org).

Philipp Glass (s. 1937) alustas muusikaõpinguid 6-aastaselt, huvitudes põhiliselt klassikalisest muusikast. Hiljem oli tema eesmärgiks luua muusikas midagi täiesti uut ja enneolematut. See tahe viis teda maailma eri paikadesse: nii Ameerikasse, Euroopasse kui ka idamaadesse (Webhost.tele2.ee). Ehkki koos Steve Reichiga raius Philipp Glass oma nime muusikaajalukku mässajana, ei soovi ta nüüd, et tema heliloomingut mässulisena iseloomustataks. Philipp Glassi muusika põhiliseks iseloomustajaks on kordustel põhinev, minimaalse helimaterjaliga muusika. Alates 1974. aastast on Philipp Glass kirjutanud muusikat teostele: ooperist filmimuusikani (Mihkelson 2003: 2-3). Philipp Glass hakkas filmidele muusikat kirjutama tänu Godfrey Reggio ettepanekule osaleda “Koyaanisqatsi” projektis. Alguses keeldus Philipp Glass ettepanekust. Hiljem, nähes filmi esimesi võtteid, andis ta siiski nõusoleku (Imdb.com)

Ron Fricke täitis “Koyaanisqatsis” operaatori, kaastoimetaja ja kaasstsenaristi ülesandeid. Godfrey Reggio sõnul on Ron Fricke fanaatiliselt detailne, loova kunstnikusilmaga operaatoritehnikat valdav geenius (Carson 2002). Iga filmi faasi teostab ta skulptorliku põhjalikkusega. Fricke süveneb filmi filosoofilistesse kontseptsioonidesse, hiljem integreerib need erinevaid filmikunstilisi võtteid kasutades filmi. Peale “Koyaanisqatsit” oli Ron Fricke filmi “Chronos” kaasprodutsent ja režissöör. “Chronos” oli eelmäng filmile “Baraka”, mis mõlemad võitsid esteetilist kino nautiva publiku südamed. Ron Fricke on teinud mitmeid projekte ka dokumentaalfilmitööstusele IMAX (Spiritofbaraka.com).

Populaarses filmiantoloogias “1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema” kirjutab oma nägemuse filmi alusideedest The Christian Science Monitoring filmikriitik David Sterritt: “Filmi aluseks on kolm julget ideed. Üks on Reggio soov kujundada uus esteetiline ja ligitõmbav filmistiil, milles kõik võtmetähtsusega loovpartnerid – operator Ron Fricke, helilooja Philipp Glass ja tema ise režissöörina – oleks võrdsed, andes filmi valmimisse võrdse panuse. Teiseks on veendumus, et laiad vaatajahulgad toetavad mittenarratiivset filmikunsti siis, kui see esitleb olulisi mõtteid paeluval viisil, pretensioonitul moel. Kolmandaks on pühendumus sõnumile, mis on triloogia südameks: tänapäeval on loodus ja kultuur kaotanud oma iidse tasakaalu ning kõik võib kontrolli alt väljuda, kui inimkond ei ärka üles ega tunnista ohte, mille on tekitanud tema tehnoloogiline jultumus.” (Schneider 2004: 704).

Filmi “Koyaanisqatsi” distributsioonile kaasaaitamiseks andis Francis Ford Coppola filmile kasutada oma nime kui “esitleja”. “Koyaanisqatsi” distributsiooniõigusi omas algselt filmitööstus American Zoetrope, mis peale pankrottiminekut müüs õigused Polygramile, mis omakorda pankrotti minnes müüs õigused Metro Goldwyn Mayerile (Imdb.com). Peale filmi valmimist teostatakse filmi “Koyaanisqatsi” kontsertlinastusi kuni tänaseni koos Philipp Glassi ning tema orkestriga. Viimane “Koyaanisqatsi” kontserlinastus toimus 2006.10.04 Itaalias (Pomegranatearts.com). Tiina Lokki sõnul on Philipp Glass öelnud, et tunneb peale 2001. aasta septembrisündmusi New Yorkis erilist vajadust seda filmi maailmas tutvustada (Tigasson 2003).

Juba enne “Koyaanisqatsi” valmimist ütles Godfrey Reggio, et filmile tuleb kaks järge. Tänaseks ongi “Koyaanisqatsi” Qatsi-triloogia esimene osa. Triloogia teine osa “Powaqqatsi” valmis aastal 1988 ning kolmas osa “Naqoyqatsi” linastus aastal 2002.