„Koyaanisqatsi” loo moodustavad sündmused ja subjektid, tegevuskohad ning aeg. Filmi aeg on esitatud öö ja päeva vaheldumisena. Film hõlmab kolme päeva. Film algab „öise” raketistardiga, päevase linnade ja nende lähiümbruse vaatlemisega, kulmineerub öö-päeva-öö vaheldumisega ning lõppeb taas päevaga. „Koyaanisqatsi” tegevuskohtadeks on Grand Canyon, Arizona, USA; Grand Central Station, New York City, New York, USA; Las Vegas, Nevada, USA; Los Angeles, California, USA; New York City, New York, USA; San Francisco, California, USA (Eofftv.com) ning arhiivimaterjalide piirkonnad näiteks New Mexico.
Neid ruume võib üldistada üksteisele vastanduvateks kategooriateks: looduseks ja linnaks. Ruum on avatud: pole ühtki takistust liikumiseks ning ühtegi ligipääsmatut kohta. Liikumine ruumides on filmitud enamasti lennuvõtetel vaatega ülevalt alla, maapealsed kaadrid on filmitud enamasti suunaga alt üles.
Filmi sündmusteks on ressursside kaevandamine, tuumakatsetus, autoliiklus, sõjarelvade demonstratsioon, objektide õhkimine, inimmasside liikumine, kuu- ja päikesetõus, masstootmine, meelelahutus tehnoloogia abil, metroo kasutamine, supermarketi külastamine, teleka vaatamine, lifti sisenemine, jäätise ostmine. Filmi sündmusi võib üldistada kaheks vastanduvaks kategooriaks: agressiivseks ja mitteagressiivseks. Filmi subjektideks on kosmoseraketid Apollo-Saturn ja Mercury-Atlas, kaevandusmasin, kõrgepingeliinid, Boeing 747, hävituslennukid, masstoodang ning kaamerasse pikemalt vaatavad indiviidid tänavalt. Neidki subjekte võib üldistada vastanduvateks kategooriateks: masinad ja inimesed. Filmi aja, tegevuspaikade, sündmuste ja subjektide kombinatsioonist tekkiv atmosfäär ja mõte sõltuvad filmi kiirusest, kaamera asetusest ja muusikalisest taustast.
„Koyaanisqatsi” aeg, ruum, sündmused ja subjektid on paigutatud kaheksasse vaatusesse, kolme vahelõiku ning raamistikku. Vaatused, vahelõigud ja raamistik on vaatajale esitatud järgmise järjekorra, nimede ja ajavahemikega:
Raam 1 (4min), „Orgaaniline” (8min), „Pilved” (4min), „Ressursid” (8min), „Sõidukid” (8min), „Taevalaotus” (40sek), „Pruitt Igoe” (8min), „Pilved ja hooned” (80sek), „Aeglased inimesed” (4min), „Võrgustik” (22min), „Mikrokiip” (2min), „Ennustused” (8min), Raam 2 (6min).
Kokku 84 minutit. 4-22 minutlise kestusega osad on vaatused (v.a raamid). Iga vaatus algab rahulikult ning tasapisi pinget tõstes kulmineerub kas pingsa märuli või sügava dramaatikani. 40 sekundi – 2 minutilise kestusega osad on vahelõigud. Nendes vahelõikudes on pinge madalaimal tasemel. Filmi kolme kõige suurema pingekulminatsiooniga vaatusele järgnevad pingevaesed vahelõigud. „Koyaanisqatsi” pingeskeem on seega laineline: pingetõus vaheldub pingelangusega. Filmi pingeskeem on esitatud Lisas 1. Vaatuste ja vahelõikude kontseptuaalseks raamistuseks on kaks osa, kus viidatakse sellele, kes jälgib, mida jälgitakse ning mis kontekstis jälgimine toimub.
„Koyaanisqatsit” võib lahtu mõtestada traditsioonilise loona:
Filmi vaatustes ja vahelõikudes tõuseb vaatleja kõrgele maa kohale. Ta on tunnistajaks püha maa kaevandamisele linna energiakoletise toitmiseks. Seejärel suundub ta linna ning silmitseb seda koletist, kes koosneb paljudest teistest koletistest (masinatest). Ta on tunnistajaks koletise võimsusele ning uurib tema ohvreid (inimesi). Veendudes koletise ebaefektiivsuses, hävitab vaatleja koletise ning kindlustab status quo.
Filmi „Koyaanisqatsi” narratiivi minimaalsed üksused on:
1. Situatsiooni piiritlemine→ 2. piiridest üleastumine → 3. karistus →
4. status quo kinnitamine.
Ülalkirjeldatud loos peitub ideede kollaaž sakraalses staatuses olevast ohtlikust tehnoloogiast, masstootmise negatiivsetest mõjudest, ebaefektiivsetest ja sotsiaalset ebaõiglust tootvatest energiamahukatest liikumisvahenditest, püha maa rüvetamisest ja tasakaalutust eluviisist tulenevast katastroofist, televisiooni negatiivsest mõjust, ühiskonna läbikukkumisest, liigsest suurusest ja massilisest idiotismist.
Filmis esinevad järgmised binaarsed opositsioonid:
Hopi kultuur/ameerika kultuur, loodus/linn, energiasäästlik tehnika/energiamahukas tehnoloogia, inimesed/masinad, reaalsus/illusoorsus, vaesed/rikkad, staatika/dünaamika, kiirus/aeglus, sõda/rahu, massid/üksikisikud, päev/öö, haiged/terved, häving/uuestisünd, vanad/noored.
Film „Koyaanisqatsi” on markeeritud kaasaegse kinokunsti suhtes. Seda näitavad filmi vähene tekstikasutus, võtete kiirus, reaaliate tihedus, detailsus, kunstiväärtuslikud kaameravõtted ning inspireerijate lähtekohad. „Koyaanisqatsi” markeerituse astet võib täheldada, kui kõrvutada film „Koyaanisqatsi” 1983. aasta populaarseima (kõige rohkem raha sisse toonud(en.wikipedia.org: 12) filmiga „Tähtede sõda VI: Jedi tagasitulek” (Marquand 1983).
Filmi sündmusteks on ressursside kaevandamine, tuumakatsetus, autoliiklus, sõjarelvade demonstratsioon, objektide õhkimine, inimmasside liikumine, kuu- ja päikesetõus, masstootmine, meelelahutus tehnoloogia abil, metroo kasutamine, supermarketi külastamine, teleka vaatamine, lifti sisenemine, jäätise ostmine. Filmi sündmusi võib üldistada kaheks vastanduvaks kategooriaks: agressiivseks ja mitteagressiivseks. Filmi subjektideks on kosmoseraketid Apollo-Saturn ja Mercury-Atlas, kaevandusmasin, kõrgepingeliinid, Boeing 747, hävituslennukid, masstoodang ning kaamerasse pikemalt vaatavad indiviidid tänavalt. Neidki subjekte võib üldistada vastanduvateks kategooriateks: masinad ja inimesed. Filmi aja, tegevuspaikade, sündmuste ja subjektide kombinatsioonist tekkiv atmosfäär ja mõte sõltuvad filmi kiirusest, kaamera asetusest ja muusikalisest taustast.
„Koyaanisqatsi” aeg, ruum, sündmused ja subjektid on paigutatud kaheksasse vaatusesse, kolme vahelõiku ning raamistikku. Vaatused, vahelõigud ja raamistik on vaatajale esitatud järgmise järjekorra, nimede ja ajavahemikega:
Raam 1 (4min), „Orgaaniline” (8min), „Pilved” (4min), „Ressursid” (8min), „Sõidukid” (8min), „Taevalaotus” (40sek), „Pruitt Igoe” (8min), „Pilved ja hooned” (80sek), „Aeglased inimesed” (4min), „Võrgustik” (22min), „Mikrokiip” (2min), „Ennustused” (8min), Raam 2 (6min).
Kokku 84 minutit. 4-22 minutlise kestusega osad on vaatused (v.a raamid). Iga vaatus algab rahulikult ning tasapisi pinget tõstes kulmineerub kas pingsa märuli või sügava dramaatikani. 40 sekundi – 2 minutilise kestusega osad on vahelõigud. Nendes vahelõikudes on pinge madalaimal tasemel. Filmi kolme kõige suurema pingekulminatsiooniga vaatusele järgnevad pingevaesed vahelõigud. „Koyaanisqatsi” pingeskeem on seega laineline: pingetõus vaheldub pingelangusega. Filmi pingeskeem on esitatud Lisas 1. Vaatuste ja vahelõikude kontseptuaalseks raamistuseks on kaks osa, kus viidatakse sellele, kes jälgib, mida jälgitakse ning mis kontekstis jälgimine toimub.
„Koyaanisqatsit” võib lahtu mõtestada traditsioonilise loona:
Filmi vaatustes ja vahelõikudes tõuseb vaatleja kõrgele maa kohale. Ta on tunnistajaks püha maa kaevandamisele linna energiakoletise toitmiseks. Seejärel suundub ta linna ning silmitseb seda koletist, kes koosneb paljudest teistest koletistest (masinatest). Ta on tunnistajaks koletise võimsusele ning uurib tema ohvreid (inimesi). Veendudes koletise ebaefektiivsuses, hävitab vaatleja koletise ning kindlustab status quo.
Filmi „Koyaanisqatsi” narratiivi minimaalsed üksused on:
1. Situatsiooni piiritlemine→ 2. piiridest üleastumine → 3. karistus →
4. status quo kinnitamine.
Ülalkirjeldatud loos peitub ideede kollaaž sakraalses staatuses olevast ohtlikust tehnoloogiast, masstootmise negatiivsetest mõjudest, ebaefektiivsetest ja sotsiaalset ebaõiglust tootvatest energiamahukatest liikumisvahenditest, püha maa rüvetamisest ja tasakaalutust eluviisist tulenevast katastroofist, televisiooni negatiivsest mõjust, ühiskonna läbikukkumisest, liigsest suurusest ja massilisest idiotismist.
Filmis esinevad järgmised binaarsed opositsioonid:
Hopi kultuur/ameerika kultuur, loodus/linn, energiasäästlik tehnika/energiamahukas tehnoloogia, inimesed/masinad, reaalsus/illusoorsus, vaesed/rikkad, staatika/dünaamika, kiirus/aeglus, sõda/rahu, massid/üksikisikud, päev/öö, haiged/terved, häving/uuestisünd, vanad/noored.
Film „Koyaanisqatsi” on markeeritud kaasaegse kinokunsti suhtes. Seda näitavad filmi vähene tekstikasutus, võtete kiirus, reaaliate tihedus, detailsus, kunstiväärtuslikud kaameravõtted ning inspireerijate lähtekohad. „Koyaanisqatsi” markeerituse astet võib täheldada, kui kõrvutada film „Koyaanisqatsi” 1983. aasta populaarseima (kõige rohkem raha sisse toonud(en.wikipedia.org: 12) filmiga „Tähtede sõda VI: Jedi tagasitulek” (Marquand 1983).
Vastandumine 1983. aasta populaarseima filmiga näitab, et „Koyaanisqatsi” teostanud huvigrupp on harjumuspärase sihilikult ümber pööranud eesmärgiga lõhkuda lääne kultuuri ideoloogilisi prioriteete. Järelikult on filmi „Koyaanisqatsi” markeerituse aste väga suur.
LISA 1
"Koyaanisqatsi" pingeskeem
No comments:
Post a Comment